Akvarell on õhuline ja voolav maalimistehnika, kus värv, vesi ja paber töötavad koos. Tulemuseks on läbikumavad kihid, pehmed üleminekud ja efektid, mida on keeruline täielikult kontrollida. Just see ettearvamatus ongi akvarelli üks suurimaid võlusid.
Kust akvarell alguse sai?
Akvarelli on erinevates vormides kasutatud juba sajandeid. Varaseid näiteid võib leida nii Aasia kui ka Euroopa kunstist, kus veega lahjendatud pigmente kasutati illustratsioonides ja käsikirjade kaunistamisel.
Laiemalt hakkas akvarell levima Euroopas 18. sajandil, eriti Inglismaal, kus sellest kujunes populaarne viis maastike ja looduse jäädvustamiseks. Tänu oma kaasaskantavusele ja kiirele kuivamisele sobis see hästi välitingimustes töötamiseks.
Alguses kasutati akvarelli peamiselt visandamise ja ettevalmistavate tööde jaoks, kuid ajapikku hakati seda üha enam hindama ka iseseisva tehnikana. Kunstnikud avastasid, et akvarell võimaldab luua valgusküllaseid ja õhulisi teoseid, mida teiste meediumitega on keeruline saavutada.
Tänapäeval kasutatakse akvarelli nii kiirete visandite kui ka detailsete lõpptööde loomiseks ning see on jätkuvalt hinnatud oma spontaansuse ja väljendusrikkuse poolest.
Mis teeb akvarellvärvist akvarelli?
Akvarellvärv koosneb pigmendist ja sideainest, milleks on enamasti kummiaraabik. Just see lihtne, kuid hästi toimiv kooslus annab akvarellile selle iseloomuliku läbipaistvuse ja kerguse.
Erinevalt katvamatest värvidest nagu guašš või akrüül, ei kata akvarell pinda täielikult. Selle asemel jääb värvikiht õhuke ning valgus pääseb sellest läbi, peegeldudes paberilt tagasi. See loob akvarellile omase helendava ja kihilise efekti, mida teiste maalimistehnikatega on keeruline saavutada.
Samas ei määra tulemust ainult värv ise. Väga suurt rolli mängib ka vee kogus, mis mõjutab otseselt seda, kuidas pigment paberil liigub ja kuivab. Rohkema veega muutuvad toonid heledamaks ja läbikumavamaks ning üleminekud pehmemaks, samas kui väiksema veekogusega saab saavutada tugevamaid ja täpsemaid tulemusi.
See pidev tasakaal vee, värvi ja pinna vahel tähendab, et akvarell ei ole kunagi täielikult kontrollitav. Just see teebki iga töö veidi ettearvamatuks, kuid samas ka ainulaadseks.
Paber ei ole akvarellis lihtsalt taust, vaid aktiivne osa lõpptulemusest. Selle toon, tekstuur ja imavus mõjutavad otseselt seda, kuidas värv pinnal liigub, kuivab ja lõpuks välja näeb. Nii kujuneb tulemus alati koostöös värvi, vee ja paberi vahel, mitte ainult ühe neist mõjul.
Kas akvarellis kasutatakse valget värvi?
Traditsiooniliselt peetakse akvarelli puhul kõige olulisemaks just paberi enda valgust. See tähendab, et heledad kohad jäetakse maalides teadlikult värvimata ning valget värvi eraldi ei kasutata.
Samas ei ole see reegel kivisse raiutud. Paljud akvarellikomplektid sisaldavad siiski ka valget tooni, näiteks titanium white või chinese white. Neid kasutatakse teistsuguse lähenemise puhul, näiteks heledate detailide lisamiseks juba valminud tööle või pehmete ja atmosfääriliste efektide loomiseks.
Oluline on mõista, et akvarelli valget võrreldakse sageli guaššiga, kuid see ei ole sama. See võib jätta veidi katvama mulje, kuid jääb enamasti siiski poolläbipaistev ning seguneb teiste toonidega pehmemalt.
Paljud kunstnikud eelistavad jätkuvalt kasutada paberi valget, kuid vajadusel kasutatakse ka valget värvi kui teadlikku töövahendit.
Akvarellpaberi roll
Akvarellpaber on loodud taluma vett ja korduvaid värvikihte, ilma et pind laguneks või liigselt lainetama hakkaks. Tavaline paber ei ole selleks mõeldud ning võib kiiresti kaotada oma struktuuri.
Paberi omadused mõjutavad otseselt seda, kuidas värv pinnal käitub. Paksus määrab, kui hästi paber vett talub, tekstuur suunab värvi liikumist ning koostis mõjutab vee imendumist ja kuivamist. Puuvillasisaldusega paberid on üldjuhul vastupidavamad ja käituvad ühtlasemalt, samas kui tselluloosipõhised paberid kuivavad kiiremini ja võivad reageerida veidi ettearvamatumalt.
Hea paber ei tee maalimist sinu eest ära, kuid aitab värvil käituda loogilisemalt ja toetab kogu protsessi algusest lõpuni.
Kui soovid akvarellipaberitest põhjalikumalt aru saada, loe ka meie blogipostitust Paberi ABC: kõik akvarellipaberist.
Pintslid ja nende omadused
Akvarellpintslid on loodud hoidma vett ja vabastama seda ühtlaselt, mis võimaldab maalida sujuvaid ja katkematuid pintslitõmbeid. Hea pintsel aitab värvil liikuda loomulikult ning annab parema kontrolli nii detailide kui ka suuremate pindade puhul.
Valiku puhul mängib olulist rolli pintslikarva tüüp. Naturaalsest karvast pintslid suudavad hoida rohkem vett ning annavad pehmema ja voolavama tulemuse. Sünteetilised pintslid on veidi jäigemad, kuid pakuvad rohkem kontrolli ning on sageli vastupidavamad ja kergemini hooldatavad.
Lisaks mõjutab tulemust ka pintsli kuju. Ümar pintsel on mitmekülgne ja sobib nii detailseks tööks kui ka vabamateks pintslitõmmeteks, samas kui lapik pintsel on abiks suuremate pindade katmisel ja sirgemate servade loomisel.
Nagu ka paberi puhul, kujuneb sobiv valik enamasti katsetamise käigus.
Kui soovid pintslite erinevustest ja valikust põhjalikumalt aru saada, loe ka meie blogipostitust Pintsli ABC: Ideaalse akvarellpintsli valimine.
Õiged vahendid toetavad tulemust
Akvarellvärvide puhul mängib kvaliteet oma rolli. Pigmendi hulk ja koostis mõjutavad seda, kui kirkad toonid on, kui hästi need segunevad ning kuidas värv kuivades paberil käitub. Just seetõttu eelistavad paljud kunstnikud usaldusväärseid ja ajas tõestatud brände nagu Winsor & Newton ja Sennelier, mille värvid pakuvad stabiilset ja prognoositavat tulemust.
Samas ei tähenda akvarell ainult vahendeid. See on tehnika, kus värv, vesi ja paber töötavad pidevas koostöös ning kus täielik kontroll ei olegi eesmärk omaette. Väikese katsetamise ja õigete töövahenditega muutub akvarell mänguliseks ja nauditavaks viisiks oma ideede väljendamiseks, kus iga tulemus on veidi erinev, kuid alati kordumatu.
